Filippa on küll vana, aga Eestimaal üsna haruldane õunasort. Seetõttu teeme seda mahla igal aastal üsna vähe ja tavaliselt kipub see juba enne jõule otsa saama. Maitse poolest selline keskmiselt magus ja keskmiselt hapu.
Cortland on küll ameerikamaalt pärit õunasort, aga ka Eestis on seda juba eelmise sajandi algusest kasvatatud. Õunad püsivad sügisel puu otsas hästi kaua ja jõuavad koguda parasjagu magusust. Mõned on Cortlandi mahla suisa ahjuõunamahlaks nimetanud ja tõesti – maitses on tunda selgelt ahjuõunale omast magusust ja ehk sutsuke kaneeligi.
Sügisjoonik on üks parimaid mahlaõunu – annab väga palju mahla välja. Maitse on üsna tugev ning kuna sel aastal sai saak üsna hilja koristatud, siis on mahl pigem magusapoolne.
Tellissaare mahl on ebaõunamahlalikult laimivärvi ja näeb välja pigem sidruni- või ananassimahla moodi. Ka järelmaitses tunneb ära tsutike tsitrust, aga tegelikult pole ta üldse eriti hapu, vaid väga maitsev joogimahl hoopis.